Kadri Arula
MTÜ ICF Estonia juhatuse liige ja juhtimiscoach
Novembri alguses pöördus MTÜ ICF Estonia (International Coaching Federationi kohalik ühing Eestis) Eesti Perearstide Seltsi poole, et pakkuda perearstidele ja õdedele tasuta veebipõhist coaching’ut mahuga kolm kohtumist. Tahtsime aidata meedikuid keerulises tervisekriisi olukorras ning leidsime, et saame seda teha, pakkudes neile tasuta coaching’ut.
Kevadel pakkus ICF Estonia tasuta coaching’ut õpetajatele. Selles projektis osales 83 õpetajat ja 75 diplomeeritud coach’i. Õpetajate coaching’usse tuleku põhjused olid läbipõlemine, soov tööst rõõmu tunda, olla enesekindlam, leida üles oma motivatsioon ja toetada enda professionaalset arengut. Õpetajate tagasiside oli väga rahulolev ning neil paranesid nii enesehinnang ja enesekindlus kui ka heaolutunne. Meile kinnitas see kogemus, et coaching’ust on vaimse tervise teemade korral palju kasu.
Praegu on perearstidele suunatud coaching’u projektis osalenud 36 arsti ja õde.
Mis on coaching?
Coaching on innustav ja loominguline partnerlus, mille käigus coach julgustab oma kliente maksimaalselt rakendama. nende professionaalset ja isiklikku potentsiaali Coaching’uga ei nõustata, vaid eeldatakse, et inimene ise oskab protsessi käigus leida sobivaid lahendusi ja vastuseid. Coaching tugineb mõtteviisile, et inimene ise tajub, mis on tema elus ja töös ettetulevate takistuste lahendamiseks vajalik, ning coach’i roll on aidata kliendil eri tehnikate abil neid lahendusi märgata ning innustada teda tegutsema. Coaching on töö nii kliendi enda kui tema eesmärkide, proovikivide ja arengusoovidega.
Coaching keskendub tulevikule. Oluline on jõuda protsessis konkreetsete tegevuskavadeni, mis aitavad püstitatud eesmärke ellu viia. Coach vastutab selles töös coaching’u protsessi eest, kasutab selleks professionaalseid coaching’u-tehnikaid. Ta ei anna kliendile nõu ja soovitusi ega jaga oma kogemusi, vaid töötab kliendi heaks ja lähtub tema vajadustest.
Üldiselt seostatakse coaching’ut individuaalse arengu toetamisega. Paraneb enesehinnang ja enesekindlus, tegevuste tulemuslikkus (aja kasutamise oskus), rahulolu oma elu ja tööga, oskus muutuvates oludes kiiremini kohaneda. Sageli seostatakse coaching’ut pigem juhtide ja juhtimisega, kuid tegelikult on see kõikide jaoks.
Coaching’u protsess
Tavaliselt jääb personaalse coaching’u periood nelja ja 12 kuu vahele, selle aja jooksul võib toimuda 6–10 sessiooni. Konkreetseid reegleid ei ole. Võib piisata kolmest kuust või kolmest kohtumisest (erandkorras ka ühest). Kuus kuud on paras aeg, kuna selle ajaga saab toimuda muutus ja muutuste elluviimist on võimalik tõhusalt analüüsida. Samm sessioonide vahel võib olla 3–5 nädalat, alguses tavaliselt väiksemad vahed ja hiljem pikemad.
Coaching kestab tavaliselt 1–1,5 tundi, kuid võib olla ka pikem. See sõltub coach’i stiilist ja kliendi vajadustest. Coaching’ut viiakse läbi nii siseruumis kui virtuaalselt, osadele klientidele meeldib seda teha aga hoopis väljas kõndides.
Coaching’u eesmärgid ja tulemuslikkus
Coaching on eesmärgistatud ja tulevikule suunatud protsess. Eesmärgid või oodatud tulemused lepitakse kokku coaching’u protsessiks tervikuna ja igaks sessiooniks eraldi. Need räägitakse üle ja klient saab neid korrigeerida vastavalt oma nägemusele igas sessioonis.
Kui coaching’u tellija ei ole klient ise, vaid näiteks hoopis tema tööandja, siis sellisel juhul lepitakse protsessi üldeesmärkides kokku kolmekesi. Coach töötab ka sellisel juhul kliendi jaoks ja lähtub tema isiklikest eesmärkidest ning vajadustest.
Tulemuslik coaching tähendab seda, et klient saavutab endale seatud eesmärgid. Coaching’u tulemust näeb juba iga sessiooni lõpus – rahulolu kliendi kehakeeles või sära tema silmis, suurenenud motivatsioon. Teiseks, coaching’u protsessiga on seotud teatud sammud ja järgmises sessioonis on näha, mida inimene on teinud ning mida iseendast üles leidnud. Ka sessioonide vahel käib protsess edasi ja tihti tulevad veel uued avastused, mida coaching’u-sessioonil võib-olla ei puudutatudki. Inimese eneseteadlikkus kindlasti suureneb.
Sel sügisel viis ICF Estonia Eestis läbi uuringu, kust selgus, et 84% coaching’us osalenutest olid sellega väga rahul või küllaltki rahul. Coaching’u tulemusena suurenes inimeste enesehinnang ja enesekindlus (40%), heaolutunne (31%) ja paranesid suhtlemisoskused (31%).
Kui inimene tuleb coaching’usse uudishimust, siis imesid sündida ei pruugi, aga võib. Kui koos leitakse teema, mis vajab lahendust, ja saab eesmärgi seada, siis on coaching tulemuslik. Kui klient ei ole coaching’uks valmis, siis võib see piirduda ühe sessiooniga.
Coaching’u teemad
- Enesekindlus, tulemuslikkus; kas inimene töötab õiges kohas.
- Palju on suhtlusteemasid. Kuidas teisi paremini mõista ja teistega hakkama saada? Kuidas tööd paremini organiseerida? Kuidas keerulistes ja konfliktihõngulistes olukordades iseenda ja teistega hakkama saama?
- Enesearengu teemad – mis on tegelikult minu tee, mis minust edasi saab, kas see on kõik või tuleb veel midagi uut? Kusjuures vanus ei ole siin kuidagi piirang.
- Organisatsioonid tellivad coaching’ut, et toetada oma töötajaid, keda on edutatud, uueks rolliks valmistumisel või uue rolliga kohanemisel; samuti uute karjäärivõimaluste avastamisel.
- Kuidas leida tasakaal töö- ja eraelu vahel, kuidas kõige paremini iseennast, oma aega ja prioriteete juhtida?
- Väga oluline teema on juhi üksindus. Juhil ei ole kellegagi oma teemasid arutada, coach on see, kellele saab kõike rääkida ning iseenda asjad selgeks mõelda. Siin on just eriti võimsad tööriistad kuulamine ja öeldu peegeldamine. Inimene hakkab iseennast avastama ja nägema oma mõttemustreid.
- Praegusel ajal on olulised vaimse tervise teemad, millega saab coaching’us väga edukalt tegeleda. Arvestades sellega, et pandeemia ajal on süvenenud üksindus ja muuhulgas on inimesed oma tööga väga üksi jäänud, siis saab neid asju selgeks rääkida ka coach’i juures.
Mis on erinevus psühhoteraapia ja coaching’u vahel?
Kuigi coach’i ja psühholoogi teenusel on palju sarnaseid jooni, siis oma olemuselt on need erinevad. Teraapia tegeleb tagajärgedega ehk aitab inimest, kellel on tekkinud vaimsed probleemid. Teraapias võidakse tegeleda ka minevikutraumadega, kuid coaching’us üldiselt minevikuga ei tegeleta. Minevik võib coaching’us tulla mängu uskumuste, mõtte- ja käitumismustrite kontekstis. Seega, vaimse tervise teemade korral saavad coach’id pakkuda tuge nende ennetamisel ja olukordades, kus ei ole vaja tegeleda tagajärgedega (nt täielik läbipõlemine). Vaimse tervisega tegelemine ei ole kitsalt vaimse tervise probleemide lahendamine, vaid kogu ennetav ja vaimset tervist toetav tegevus.
Coaching loob eelduse muuta seda, mis tekitab meis negatiivseid tundeid, ehk ennetab vaimseid probleeme. Coaching toimib siis, kui on veel piisavalt energiat ja motivatsiooni endas midagi muuta. Näiteks stressi sellises faasis, kus inimese toimimise efektiivsus kiiresti väheneb, ei ole võimalik coaching’ut kasutada. Samas, kui inimene taastub läbipõlemisest või depressioonist ja tal tekib tegutsemistahe, on taas võimalik kasutada coaching’ut, et kavandada tulevikku.
Coach’id teadvustavad oma oskuste raame ja eetikakoodeksist ning suunavad kliendi teisele teenusele, kui kliendi vajadused ületavad kompetentsi piire. Vaimse tervise coaching ei erine kuidagimoodi muust coaching’ust – võtted ja tehnikad on samad.
Coaching ei ole ravim igale sümptomile. Tähtis on see, millises etapis inimene ise konkreetsel hetkel on, millised on tema vajadused ja kuivõrd ta on ise valmis muutusteks. Võimalik, et coaching’u asemel vajab ta koolitust, et saada juurde spetsiifilisi teadmisi-oskusi; nõuandeid mingi konkreetse erialase probleemi lahendamiseks; mentorlust valdkonnas, kus tal endal kogemusi napib (näiteks organisatsiooniga liitumisel) või teraapiat stressi või läbipõlemisega toimetulekuks.
Kuidas coach’iks saadakse?
Coach’iks on võimalik saada, läbides vastava valdkonna koolituse. Coach’ina tegutsemise kvaliteedimärk on pidev praktiseerimine ja enese arendamine akrediteeritud koolitusprogrammides osalemise kaudu. Coaching’u-organisatsiooni liikmeks saamine eeldab professionaalse koolituse läbimist, mis näiteks ICF-s (International Coach Federation) on 60 koolitustundi (see hõlmab nii kuulamisoskusi kui ka kindla metoodika ja mudelite omandamist, samuti eetika põhimõtteid, piiride tunnetamist jne). Coach’i akrediteeringute tasemeid on mitu.
Coach’i valikul saab tutvuda tema taustaga ICF Estoania kodulehel www.coaching.ee.
Coaching’us osalemise põhjused
- Laiendada tööalase karjääri võimalusi (34%)
- Optimeerida individuaalset ja meeskonnasooritust (31%)
- Parandada suhtlemisoskusi (28%)
- Suurendada enesehinnangut või enesekindlust (28%)
- Suurendada tulemuslikkust (25%)
- Parandada töö ja eraelu tasakaalu (22%)
- Parandada ärijuhtimise strateegiaid (18%)
84% osalejatest on rahul või väga rahul oma coaching’u-kogemusega.
Coaching’u tulemused
- 39%-l suurenes enesehinnang või enesekindlus
- 31%-l suurenes heaolutunne
- 31%-l osalenutest paranesid suhtlemisoskused
- 28%- l suurenes tulemuslikkus
- 19% osalejatest optimeeris isiklikku ja meeskondlikku sooritust
- 17%-l paranes töö ja eraelu tasakaal
- 16%-l kiirenes kohanemine uues töörollis
- 15%-l paranesid ärijuhtimise strateegiad
- 14%-l laienesid tööalase karjääri võimalused
Allikas: MTÜ ICF Estonia coaching’u-alase teadlikkuse uuring 2021
Artikkel ilmus ajakirja Perearst 2021.a. detsembrinumbris
