Uue aasta esimene kvartal on kiirelt möödunud, saabunud on kevad ning nüüd on hea hetk kokkuvõtete tegemiseks. Mõtle korra järele, kas andsid aastavahetusel endale mõne “uue aasta lubaduse” ning kuidas sul tänaseks selle lubaduse pidamisega läinud on? Uue aasta saabudes seavad paljud meist endale uusaastalubadusi, kuid tihti on neist kinni pidamine parajaks väljakutseks. Miks? Sageli püstitame […]
„Perfektsionism on usk, et kui elame täiuslikult, näeme täiuslikud välja ja käitume täiuslikult, võime muuta minimaalseks või ära hoida süütunnet, hukkamõistu ja häbi. See on kaitsekilp. Perfektsionism on kahekümnetonnine kilp, mida me kaasas tassime, arvates, et see kaitseb meid, ehkki tegelikult takistab see meid õhku tõusmast.” BRENÉ BROWN Perfektsionismi saab vaadata kui edukuse märki –
Perfektsionism – kas tee eduni või suurim takistus? Loe edasi »
“Mul ei ole aega 1:1 vestluste jaoks – siis ma ju muud teha ei jõuagi” “Mul on pikaaegsed tiimiliikmed ja mis ma ikka nendega iganädalaselt vestlen” “Minu tiimiliikmed ei soovi 1:1 vestlusi pidada” “Ma ei tea, mida mul küll iga nädal oma inimestega rääkida on” Need on enam levinud argumendid, mida juhid koolitustel või grupi
Professionaalne areng on mitmekülgne teekond, mis ulatub kaugemale tehniliste oskuste ja teadmiste omandamisest. Selle keskmes on sügav seos isiklike uskumuste, väärtuste, suhete ja enesetaju ehk identiteediga. Mis on professionaalne areng? Professionaalsus on su oskused, teadmised, kogemused ja muud tööalased kompetentsid, mille abil saad valitud ametis edu saavutada. Areng tähendab pidevat õppimist, enesetäiendamist ning valmisolekut kohaneda
Identiteet, uskumused ja toetavad suhted – 3 võtit professionaalse arengu avamiseks Loe edasi »
Elas kord juht, kes suutis lahendada mistahes probleemid, mis tema organisatsioonis tekkisid. Ta oli autoriteetne, tark, suure kogemusega. Ta tegi pikki päevi, mõtles tööasjadele vahetpidamata. Kui probleem tekkis, siis oli ta kohal, jagas suuniseid ja käske, teadis täpselt mida keegi peab tegema. Ta helistas oma inimestele ka töövälisel ajal, sest ta mõte tegeles kogu aeg
Kuus pimedat meest kohtusid ühel päeval külas suure elevandiga. Kuna keegi neist ei olnud kunagielevanti varem näinud, pani igaüks neist oma käe elevandi külge, et aru saada millega on tegu. Esimene mees ütles, et elevant on nagu üks suur sammas, sest ta katsus tema jalgu.Teine mees ütles, et elevant on nagu üks suur puu, sest
Tänulikkuse praktiseerimisel on uskumatult võimas mõju, alates meie vaimse tervise tugevdamisest kuni meie inimsuhete kvaliteedi parandamiseni. Siiski, on sellel protsessil ka oma varjatud küljed, mis tekivad “tänulikkuse lihase” treenimisega liialdamisest või sellega tegelemisest lihtsalt sellepärast et “peab”. See võib üsna kiiresti viia sügaval sisimas möllava frustratsiooni tekkimiseni ja selle varjamiseni tänulikkuse maski taha. Selliste varjatud
Coach’iv juhtimisstiil on muutunud üha populaarsemaks, kuid siiski tekitab paljude juhtide jaoks veel segadust, mida üldse tähendab coach’iv juhtimine. Osaliselt võib coach’iv juhtimisstiil aset leida intuitiivselt, kuid tegelikult on murekohaks liiga vähene treenitus ja vähene arusaam, mis ikkagi on coach’iv juhtimine ja mida sellega luua saab. Millal on selle rakendamine tulemuslik ning millal see pigem ei tööta? Aga
10 võimalust, kuidas tulemuslikust coach’ivast juhtimisest võib saada konkurentsieelis Loe edasi »
Martin Richards on oma raamatus „12 Action Steps to a Coaching Classroom. Strategies, Skills & Mindset “ püstitanud küsimuse, kas Socrates oli kõige esimene hariduscoach, kes kasutas coachingut kui meetodit? Sokrates ei öelnud oma õpilastele mida mõelda. Ta juhatas neid ise mõtlema. Mis omakorda tähendas, et ta asetas kõrvale enda vajaduse olla õpetlane, kes teab kõike
Igas meeskonnas ja organisatsioonis on võim. Kui juht on ruumis, siis tema käes on ka võimudünaamika võti. Üks juhtimise paradokse on juhi kui ettevõtte arendaja roll, st uute ideede genereerimise tagaja, ning teisalt juht kui hierarhilise võimu esindaja. Ainuüks juhi viibimine ajurünnaku juures võib olla takistuseks meeskonna loomingulisuse avaldumisel. Juht võib alahinnata oma mõju ulatust
Kuidas on seotud juhi võim ja organisatsiooni võimekus? Loe edasi »
Vaatan oma ebakindlust heatahtlikult ja näen seda kui ambitsiooni tasakaalustajat. See oli jaanuaris, kui Eesti Ekspress, mida olen alati pidanud Eesti ajakirjanduse lipulaevaks, pöördus minu poole ettepanekuga hakata kolumnistiks. Tundsin elevust, rõõmu ja uhkust. Järgmisel hetkel koputas uksele vana tuttav „külaline“ coaching’uruumist, pinin kõrvas: kas ma olen ikka piisavalt hea? Äkki peaks enne veel midagi
Coaching sai läbi See oli pikk ja huvitav teekond, mis langes kokku suurte muutustega minu tööelus. Väga paljudest asjadest olen ma rohkem teadlik. Ja huvitaval kombel olen ma meie vestlustest saanud palju asju üle kanda oma eraellu, suhtlusesse sõpradega, rääkimata tiimi ja organisatsiooni juhtimisest. Ma olen palju rohkem teadlik näiteks sellest, kuidas ma ise ennast
