Olen aastakümnete jooksul tegutsenud juhina väga erineva taustaga meeskondades – alates
kultuuriasutustest kuni erinevate poliitiliste ametikohtadeni, kus saanud kogeda nii peadpööritavaid
eduelamusi kui valusaid tagasilööke, otsinud võimatuna näivaid lahendusi ja püüdnud hoida tasakaalu
keerulistel läbirääkimistel.
Selle ligi 40 aasta sisse on jäänud ka võimalused erinevaid meeskondi luua, komplekteerida ja
koolitada. Oma nahal kogetud elu õppetunnid on andnud mulle hindamatu pagasi olemaks toetav
koolituspartner väga erinevate elualade inimestele – nii juhtidele kui nende assistentidele – kõigile,
kes soovivad avastada ja arendada isiklikke kasvuvõimalusi.
Täna tahan rääkida coach’iva juhtimisstiili eelistest.
1. Vägisi armsaks ei saa.
Autokraatsed ja direktiivsed meetodid ei toimi enam. Tihti ei asu meeskonnad päevade viisi enam
ühes hoones ning ollakse nö juhi silma alt ära. Vabadus kui niisugune on igapäevaselt käes ja nüüd on
tähtis selle vabadusega targalt ümber käia. Anname töötajatele võimaluse valida vastutus ja kuulame,
mida neil ülesannete heaks lahendamiseks vaja peaks olema.
2. Liidrit iseloomustab võime areneda ja luua mõnus tööõhkkond.
Tänapäeva noored spetsialistid ja eksperdid mõtlevad avaralt, nad ei taha enam lihtsalt alluda
käskivale juhile. Minuealiste (50+) juhtide probleem on selles, et oleme üles kasvanud autoritaarses
ühiskonnas, teadmisi omandanud tuupides ja eksameid teinud „õiget“ teksti maha vuristades. Vajame
kõik uueneval suhtlemise ajastul juhtimiskoolitusi, mis ka startupide ajastul toimiks.
Selle kõige juures on aga vanusest olulisem see, kas juht ise on valmis muutumiseks ja muutuste
läbiviimiseks. Lisaks coach’ivale juhtimisstiilile on abiks ka huumori ja naljade olemasolu selles
tõsises elus. Koroonaaeg ja julgeolekukriis on tõstnud oluliselt pingeid ühiskonnas, kaugtöö vormid
nõuavad uutmoodi suhtlemisstiili, mis eeldavad inimeste enda initsiatiivi ja vastutuse võtmise soovi.
Parim pinge maandus on heatahtlik ja muhe juht, kes julgeb ka iseenda üle nalja visata või ennast
aasida. Ka kriitikaga toimetuleku parimad vahendid on nii enesekriitika kui humoorikad võrdlused ja
loomingulised võtted. Ning arvustava tagasiside asemele saaks keskenduda heatahtlikule edasisidele.
3. Coach’iv juhtimisstiil soosib loovaid ja otsustamist võimaldavad meetodeid.
Meeskond on kaasatud ja seeläbi võtab ka vastutust paremate tulemuste saavutamiseks. Nii tekib
meeskonnas usaldus, õhkkond muutub paremaks, igaüks julgeb teha ettepanekuid ning neid arutatakse
koos. Ja mis kõige olulisem – eesmärgi nimel tegutsetakse vastavalt omavahel tehtud kokkulepetele.
4. Coaching’u meetod võimaldab juhil ka oma meeskonna liikmeid paremini tundma õppida,
seda saab kasutada meeskondlikes workshopides ja ajurünnakute korraldamisel. Coaching’us on palju
loovaid tööriistu, kus inimene saab end avada hoopis lugusid rääkides, joonistades, voolides või
kirjutades. Õigeid, coach’ivas stiilis küsimused võivad avada meeskonna potentsiaali ja loovuse ning
see annab imelisi võimalusi ettevõtte arenguks.
5. Coaching aitab meil avastada seda, mida me teame, aga ei tea, et teame.
Coaching aitab leida peidetud ressursid inimeste seest, kuid tahan toonitada, et coaching pole
„voodoo“ ega võlukunst. Meetod põhineb teaduslikel uuringutel ja praktiseerimisel ning nn võluvits
peitub partneri või meeskonna tähelepanelikus kuulamises, nüansside märkamises. Mis veelgi
olulisem – selle kuulmises, mis jäeti ütlemata. Eesti keeles võiks coaching’ut nimetada
arengutreeninguks, mis aitab leida peidetud ressursid inimese seest ja avardab uusi väljavaateid.
Artikli autor: Laine Randjärv, personaalse arengu coach, www.lainerandjarv.com
Artikkel ilmus portaalis Personaliuudised 16. juunil 2022
