Martin Richards on oma raamatus „12 Action Steps to a Coaching Classroom. Strategies, Skills & Mindset “ püstitanud küsimuse, kas Socrates oli kõige esimene hariduscoach, kes kasutas coachingut kui meetodit? Sokrates ei öelnud oma õpilastele mida mõelda. Ta juhatas neid ise mõtlema. Mis omakorda tähendas, et ta asetas kõrvale enda vajaduse olla õpetlane, kes teab kõike vastuseid. Selle asemel, et õpetada, seadis ta oma tähelepanu õigete küsimuste küsimisele, mis omakorda lõi õppimist soodustava keskkonna.
Haridusasutus kui ettevõte
Kooli saab võrrelda ükskõik millise ettevõttega, kus on inimesed erinevatest struktuuriüksustest, erineva vanuse ning kogemusega. Kõik organisatsiooniliikmed vajavad tähelepanu, tagasisidet, olla kuulatud ja kaasatud. Haridusasutuse puhul nii õpetajad kui õpilased. Eesti Vabariigi president Alar Karis ütles veebruaris, vabariigi aastapäevakõnes, et õppimise ja õpetamise tuum on inimlik kontakt.
Nii nagu igas organisatsioonis, vajavad ka õpetajad lisaks ülikooli haridusele enese arenguks lisateadmisi ja -oskusi ning tööriistu, mis aitavad nende õpetatavat teemat efektiivselt õpilasteni viia. Ning just efektiivsus on see võtmesõna, mis täna töömaailma juhib.
Kuigi coaching on enam levinud juhtimistööriist ettevõtluses, ning vähem tähelepanu saanud haridusmaastikul, on toimumas siiski paradigma muutus, kus coaching on tasahilju saamas professionaalse arengu töövahendiks ka koolides. Õpetajad vajavad professionaalseks arenguks spetsiifilisi, konkreetseid ja praktilisi vahendeid, mis aitavad neil tunniks ette nähtud teemaga võrdlemisi lühikese ajaga õpilasteni jõuda, neis huvi tekitada ja klassi, metafoori kasutades, enda käes ka hoida.
Ellis&Smith on oma 2020. aastal avaldatud artiklis välja toonud, et efektiivsemad on need õpetajad, kes loovad õppimiseks sellise keskkonna, kus õpilased saavad avastada ning õppida vastastikuses toetavas keskkonnas.
Mis eesmärke teenib aga coaching? Olla toetatud, tunda saavutusrõõmu, et välja saaks toodud inimese unikaalsus.
TEE (nimisõna; käimiseks ja sõitmiseks kasutatav (ning selleks ettevalmistatud) pinnaseriba; liiklemiseks ehitatud rajatis. Suur, lai, sirge, looklev, kitsas, väike tee. Hea, halb, vilets, auklik tee)
Carol Dweck, Stanfordi Ülikooli psühholoogiaprofessor on öelnud, et meie roll ei ole lastele teed ette valmistada, vaid valmistada laps ette oma tee leidmiseks. Siin aitavad coachiva juhtimise oskused õpetajaid ja koolijuhte läbi avatud küsimuste ning peegelduse õpilasteni jõuda. Just läbi küsimuste ja peegelduste, mitte läbi nõu andmise. Küllap teate isegi, et meile ei meeldi kui nõu antakse, kui öeldakse mida me peame tegema. See on ka põhjus, miks lapsed soovivad saada kiiresti suureks ning ise otsustada. Tahame enda jaoks, peame aga teistele!
„Kelleks Sina saada tahad, kui Sa suureks saad?“ kostub perekonna koosviibimistel küsimus lastele. Surve suureks saamise ja eluvalikute tegemis ees on suur, ning vanematena olme valmis õpetama ja nõu andma, sest meie justkui teame kuidas on õige. Vaatan peeglis endale sügavalt silma ja tunnistan, et pole isegi patust prii.
Oma tee leidmise juurde käivad ka paratamatult eksimised.
Toetudes Martin Richards´i öeldule – isegi kui ma tean, et ma ei oska, luban ma endal teha vigu, et siis endale ette kujutada, et ma oskan, et seejärel teada saada, kuidas on õige.
On vabastav kui see teadmine jõuab nii õpetajate kui õpilasteni. Vigade tegemist ei tohiks karta, sest ainult nii me õpime. Oluline on taipamine, et kus me eksisime ning mis on selle taga. Kui eksimistele järgneb õigel ajal antud tagasiside, aitab see õnnestuda, minimeerida tulevikus ebaõnnestumise hirmu, avada õppija loovust, hoida vaimset tervist ja töörõõmu ning vältida läbipõlemist! Leida üles see, milles me oleme head!
Kuidas tundub, kui selle asemel, et öelda, et see vastus on vale, julgustada hoopis avama lahenduskäiku kuidas selleni jõuti? Seda nii haridusasutuses kui ka ettevõtluses!
Nagu iga uuendus, nõuab coachingu integreerimine ja rutiinimuutus õpetamisprotsessi aega. Kui te aga kujutate end sellel teel käimas, mida te seal näete?
Artikli autor on Kärt Kairo, juhtimiscoach, https://coaching.ee/Coachid/kart-kairo/
