Tartu Ülikoolis 2022. aastal alustavate õpetajatega läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et coaching toetab õpetajate psühholoogilisi põhivajadusi ja alustavate õpetajate hinnangul on coaching koolis tõhus toetusmeede.
Eesti on jõudnud hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi poolest maailma tipptasemele, samal ajal on jäänud koolid õpetajatest tühjaks. Lahkuvad needki, kes on tulnud kooli sooviga olla parim õpetaja oma õpilastele. EHIS-e karm statistika näitab, et iga neljas õpetaja katkestab töö enne teist õppeaastat ja viiendaks õppeaastaks on lahkunud töölt juba pooled õpetajad.
Võib luua üha paremaid koolitusi, meelitada õpetajaõppesse veelgi enam õpilasi, kutsuda noori ja juba kogenud teiste erialade inimesi kooli, tõsta veel rohkem palka, kuid statistika kooliukse enda järel sulgenud õpetajate kohta jääb ikka samaks.
Algatuse „Alustavat õpetajat toetav kool“ juht Triin Noorkõiv kirjutab 31.03 Eesti Päevalehes, et uue õpetaja värbamisega seotud kuluks on koolijuhid hinnanud 5700 eurot ühe õpetaja kohta. Nii maksab ainuüksi õpetajatöö esimese aasta jooksul katkestavate alustavate õpetajate (neid on ca 250) asendamine haridussüsteemis ca 1,4 miljonit eurot aastas, mis näitab olemasolevate ressursside hoolimatut tuulde loopimist.
Kuidas raiskamist vähendada ja raha mõistlikumalt kulutada? Kas pole viimane aeg tõsiselt mõelda, kuidas hoida parimal moel neid, kes on juba kooli jõudnud?
Palga tõstmine on väga tähtis, kuid õpetajad lahkuvad ka edaspidi koolist, kui rahuldamata jäävad nende teised vajadused. Läbipõlemist on kogenud üle 90% õpetajatest, seega jääb heaolu puudumine koolis teemaks ka pärast palgatõusu.
Suuremat tähelepanu tuleb pöörata töötingimustele ja toele esimestel tööaastatel (loomulikult ka hiljem), mille eest seisab vankumatult „Alustavat õpetajat toetav kool“. Õpetajaametisse aitab püsima jääda esmajärjekorras kooli pakutav tugi, mille vähesus või lausa puudumine on levinuim õpetajate koolist lahkumise põhjus.
Õpetajad hakkavad jääma kooli püsima alles siis, kui hoiame ja väärtustame igat õpetajat, kes üle kooli läve astub ja sära silmis uut kooliaastat koos oma õpilastega alustab.
Kuidas aga pakkuda koolis ühtse struktuuri alusel tuge, kui EHIS-e andmete põhjal jõuavad kooli õpetajad erineva haridus- ja koolitustaustaga, eri vanuses (keskmine alustav õpetaja on 36-aastane) ning erineva kogemuspagasiga? Väga keeruline on luua neile kõigile koolis, ja veelgi enam riigi tasandil ühtseid arengu- ja koolitusprogramme.
Parimal juhul on õpetaja motiveeritud, pühendunud, sihikindel, tema töö on tulemuslik ja ta tunneb oma tööst rõõmu ning ennast tööl hästi. Tundub üsna võimatu missioon. Või kas on?
Siinkohal tasub meelde tuletada Deci ja Ryani välja töötatud enesemääratlusteooriat, mille põhjal töötajate iseseisvuse, pädevuse ja kollegiaalsuse vajaduse (psühholoogilised põhivajadused) rahuldamine aitab eespool nimetatud parima olukorrani jõuda. Põhivajaduste toetamiseks on koolis mitmeid võimalusi. Üks tõhus meetod on tõenduspõhine individuaalne coaching, mis on Eestis peamiselt organisatsiooni juhtidele suunatud arengumeetod.
Teaduskirjandusest võib lugeda coaching’u uuringute kohta, mida on koolis õpetajate ja õpilastega tulemuslikult tehtud.
Alustavate õpetajate jaoks on toimetuleku kindlustamiseks oluline jätkuv õppimine, sest õpetajakoolitus ei kata kõiki teemasid ega anna kõiki lahendusi lahendamaks väljakutseid, millega õpetaja koolis iga päev silmitsi seisab. Õpetajate coaching soodustab ennekõike enesejuhitud õppimist, kus arvestatakse maksimaalselt õpetaja individuaalsete eripärade ja vajadustega ning lähtuvalt sellest konstrueeritakse teadmised ja oskused, mida õpetaja parajasti kõige enam vajab.
Coaching’us toetatakse õpetaja vastutuse võtmist oma käitumise ja mõtteviiside kohandamisel, et saavutada paremaid tulemusi. See on oluline arengu ja uue töökeskkonnaga kohanemise eeldus. Kuni õpetaja tunneb, et ta nagunii midagi muuta ei saa, on koolis rahulolematuid ja osavõtmatuid õpetajaid. Niipea kui õpetaja võtab vastutuse isikliku arengu eest, hakkab ta mõtlema, mida ta päriselt vajab, et koolis toime tulla, mida ta selleks ise teha saab ja kellelt küsida abi.
Sama tähtis õpetaja jaoks on teadvustada isiklikku väärtussüsteemi, mille põhjal ta koolis toimuvat mõtestab ja mis aitab muuta tema igapäevatöö selgeks ja tähenduslikuks. Kohanemine õpetajarolliga on nagu rätsepaülikonna õmblemine, mis peab selle kandjale mugavalt istuma.
Kuidas aga selles rollis autentsus enda jaoks leida, teab iga õpetaja ainult ise. Õpetaja leiab inspireerivas koostöös coach’iga enda jaoks parimad lahendused. Mitme uuringu tulemused näitavad, et coaching’u toel õpetaja oskused paranevad ja seeläbi on ka õpilased edukamad. See on seotud coaching’us leitud enesekindluse, julguse ja motivatsiooniga katsetada uusi meetodeid ja ideid.
Eestis ei tea õpetajad coaching’ust veel kuigi palju, kuid 2021. aasta kevadel oli neil võimalus osaleda minu eestvedamisel projektis „Eesti coach’id toetavad sadat õpetajat suvevaheajani“. Enim osales kuni kolmeaastase tööstaažiga õpetajaid, mis näitas, et kõige rohkem otsivad abi ja tuge alustavad õpetajad.
Et saada veelgi täpsemaid vastuseid, kuidas coaching sobib Eesti õpetajatele ja missuguseid tulemusi selle meetodiga on võimalik saavutada, tegime koostöös Liina-Grete Uibopuuga käesoleval aastal Tartu Ülikoolis coaching’u teemal katseuuringu alustavate õpetajatega, kellel tööstaaži koolis kuni viis aastat. Test- ja kontrollgrupiga kombineeritud meetodil uuringu käigus läbisid õppeaasta jooksul õpetajad veebi vahendusel kuus coaching’u-sessiooni, mida viisid läbi kümme ICF (International Coaching Federation) Estonia sertifitseeritud coach’i.
Õpetajate arvamusi illustreerib kõige paremini ühe uuringus osaleja tagasiside:„Mul on kadunud ära valehäbi, mida õpetajad peavad tegema ja mida ei pea. Ma olen mina ise ja kui ma tunnen ennast mugavalt, siis ma tunnen ennast hästi ka klassi ees. Seetõttu on ka suhtlus õpilastega vabam.“
Olulise tegurina tõid õpetajad välja usaldusliku suhte coach’iga. Coach’id toetasid, kuulasid ning mõistsid hinnanguvabalt. Coach’i usaldades avasid õpetajad ennast isiklikul tasandil, mis aitas viia positiivsete muutusteni.
Eesti õpetajatega läbi viidud uuringu põhjal võib coaching’u lühidalt kokku võtta järgnevalt: õpetajate coaching on usalduslikul suhtel põhinev koostöö, mis seab paika õpetaja väärtused, loob tähenduslikkust, mõtestab igapäevategevused, tugevdab seeläbi usku enda võimetesse ning loob eeldused ainuomase õpetamisstiili väljakujunemiseks.
Milliseid muutusi õpetajad tunnetasid ja missugused olid uuringu tulemused täpsemalt, sellest kirjutan järgmises artiklis ning järge on ootamas soovitused koolile coaching’u rakendamiseks toetusmeetmena.
Julgustan haridusjuhte õpetajaid veelgi enam märkama ja leidma igale alustavale õpetajale sobivaim regulaarsusel põhinev toetusviis, mis arvestaks õpetaja individuaalseid arenguvajadusi. Hoides ja kuulates veelgi rohkem õpetajat ja teadvustades iga viimase kui ühe õpetaja väärtust, loome heaolu koolikeskkonnas ja Eesti tuleviku jätkusuutlikumat haridussüsteemi.
Artikli autor: Annika Haavisto-Visnapuu, hariduscoach /ACC, www.hariduscoach.ee
Artikkel on ilmunud 14. okt. 2022 Õpetajate Lehes
